Uus kevad

Ja ongi käes ammuoodatud aeg, mil iga päev pakub uut avastamisrõõmu ja üllatusi. See kevad jääb ajalukku erilisena, sest esmakordselt ei leidu minu aknalaual ühtegi külvikasti ega -topsikut (veel :) ) Nüüd on ootused ja lootused hoopis sügisel esmakordselt mulda torgatud pistokste juures. Niipalju, kui ühel katselapil juba piiluda jõudsin, on vähemalt musta leedri pungadel eluvaimu märgata.
Milliseid taimi lugeda aias kevadel esimesteks õitsejateks? Tõenäoliselt siiski sibullilli, sest paistab, et priimulad, hanerohi, kannikesed ja ümaralehine alpikann on talve veetnud sundpuhkusel ja jätkavad oma õitsemist sealt, kus aastavahetuse paiku pooleli jäi. Üllataval kombel on eelmisel kevadel kahest õitsenud lumekupust saanud kümmekond. Mure oli (on) ka idahüatsintide pärast, kes esimesena lõunapoolse seina äärest välja sulasid. Öösiti on päris külm veel, aga nendel on suured õienupud peal.
Sügisel tõime küll koormatäie kuuseoksi, aga et oli pikk ja soe sügis, siis jäid kõik taimed katmata. Paras lumekiht sadas küll enne veebruarialguse käredat pakast maha, aga niiskustundlikud oleksid "katust" ikkagi vajanud.

Esimese poolaasta kokkuvõte

Hoolimata ajutisest transpordiprobleemist õnnestus ka sel kevadel mõned aianduslikud reisid teha: Türi lillelaadalt naasesin üllatuslikult väikese kogusega (vähemalt igatsetud viali priimula tõin ära :) ). V-Nigula rohevahetuselt sain ainult uue karatau laugu. Üldiselt mulle ei meeldi mingi laada või suurema ürituse raames korraldatud rohevahetused. Hulk tühi-kommenteerijaid käib mööda, seisa siis seal ja määri neile paremaid palasid kaela. Harva, kui keegi peale korraldaja ka midagi kaasa toob. Tihti on vastas taimemüüjad, kes siis õnnetu näoga pealt vaatavad, kuidas nende leiba tasuta jagatakse...Pole nagu eriti eetiline või kuidas?

Aiasõprade klubi rohevahetus Pajustis üllatas meid esimese vihmaga, seega kulges kõik väga kiiresti. Saagiks tuli kaasa eleuterokokk, kollane lõokannus ja veel üht-teist. Tartu Aiasõbrast jooksin läbi 25 minutiga. Õnneks oli kodutöö tehtud ja nimekiri näpus :) Avinurme laadalt jõudis koju 2 perepuud- 5 sordiga pirnipuu ja maguskirsipuu, mis lootuste kohaselt peaks tulevikus kandma ladvas kollaseid, allpool mustjaspunaseid marju. Põnevaid aedu sain ka näha- Arnold Hannusti, Ahto Ruudu ja Ellen Rajatalu kollektsioone. Igalt poolt sai ikka oste-kingitusi ka kaasa :)

Selle aasta suurprojekt "Lohk ja Muhk" lükkub teise poolaastasse, kuna tulevases lohus kasvavad oad ja muhu osas suvikud. Mis teha, kui ruumi ei ole :( Maaostu nurjumine on võtnud igasuguse isu aias midagi planeerida). Aga pole halba ilma heata, küll ma midagi välja mõtlen. Miski ega keegi pole igavene.

Kole kevad

Ilmad on endiselt jahedad, öösiti külmetab. Iga päevaga sulab aina rohkem peenraid välja ja see, mis sealt vastu vaatab, on lausa kohutav. Kõik igihaljad taimed on nagu pannkoogid vastu maad surutud ja mädanevad, põõsaste oksad murdunud, kuid vaatamata raskele sulalumele, on muttidel-rottidel-hiirtel lust ja lillepidu olnud! Nii suuri käike pole minu silm veel näinud, erilised lemmikpaigad paistavad siiski niiskustundlikele taimedele eterniidist pealepandud katusealused olevat olnud, sealt ei leia enam ühtegi taimekest üles.