Ja ongi käes ammuoodatud aeg, mil iga päev pakub uut avastamisrõõmu ja üllatusi. See kevad jääb ajalukku erilisena, sest esmakordselt ei leidu minu aknalaual ühtegi külvikasti ega -topsikut (veel :) ) Nüüd on ootused ja lootused hoopis sügisel esmakordselt mulda torgatud pistokste juures. Niipalju, kui ühel katselapil juba piiluda jõudsin, on vähemalt musta leedri pungadel eluvaimu märgata.
Milliseid taimi lugeda aias kevadel esimesteks õitsejateks? Tõenäoliselt siiski sibullilli, sest paistab, et priimulad, hanerohi, kannikesed ja ümaralehine alpikann on talve veetnud sundpuhkusel ja jätkavad oma õitsemist sealt, kus aastavahetuse paiku pooleli jäi. Üllataval kombel on eelmisel kevadel kahest õitsenud lumekupust saanud kümmekond. Mure oli (on) ka idahüatsintide pärast, kes esimesena lõunapoolse seina äärest välja sulasid. Öösiti on päris külm veel, aga nendel on suured õienupud peal.
Sügisel tõime küll koormatäie kuuseoksi, aga et oli pikk ja soe sügis, siis jäid kõik taimed katmata. Paras lumekiht sadas küll enne veebruarialguse käredat pakast maha, aga niiskustundlikud oleksid "katust" ikkagi vajanud.
Milliseid taimi lugeda aias kevadel esimesteks õitsejateks? Tõenäoliselt siiski sibullilli, sest paistab, et priimulad, hanerohi, kannikesed ja ümaralehine alpikann on talve veetnud sundpuhkusel ja jätkavad oma õitsemist sealt, kus aastavahetuse paiku pooleli jäi. Üllataval kombel on eelmisel kevadel kahest õitsenud lumekupust saanud kümmekond. Mure oli (on) ka idahüatsintide pärast, kes esimesena lõunapoolse seina äärest välja sulasid. Öösiti on päris külm veel, aga nendel on suured õienupud peal.
Sügisel tõime küll koormatäie kuuseoksi, aga et oli pikk ja soe sügis, siis jäid kõik taimed katmata. Paras lumekiht sadas küll enne veebruarialguse käredat pakast maha, aga niiskustundlikud oleksid "katust" ikkagi vajanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar